LASTELAAGRID


Seltsis segasem, hulgas hubasem



Pärimusmuusikalaagrite traditsioonile panid aluse
1993. aastal Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika-
kateedri tudengid, kes hakkasid lastele laagrites
õpetama pillimängu ja tutvustama pärimuskultuuri.
Nendest laagritest on välja kasvanud paljud endised-
praegused Viljandi Kultuurikolledžid tudengid ja teised
tuntud noored rahvamuusikud.

 

 

Folgiklubi Kandlekoda on korraldanud Raplamaa laste ja noorte pärimusmuusikalaagreid 2001. aastast. Laagrid toimuvad augustis ja märtsis. Laagris on võimalik õppida 6- keelset kannelt, torupilli, viiulit, hiiurootsi kannelt, rahvakannelt, eesti lõõtsa, karmoshkat, plokkflööti ja kitarri. Lisaks pillitunnile toimuvad laulu-, ansambli- ja käelise tegevuse tunnid. Õhtuti ühismusitseerimine, laulmine, kohtumised huvitavate inimestega, jne.



Raplamaa I laste ja noorte pärimusmuusikalaager 12.-18.08. 2001

12.-18. augustini 2001. aastal toimus Kohilas, Tohisoo mõisas, esmakordselt Raplamaa I laste ja noorte pärimusmuusikalaager, kust võttis osa 37 last ja noort (8-17a.) Kohilast, Hagerist, Märjamaalt, Vigalast, Juurust, Kaereperest, Kehtnast ja Raplast.
Laagris õpiti mängima erinevaid rahvapille – 6-keelset kannelt, torupilli, hiiurootsi kannelt, viiulit, eesti lõõtsa, karmoshkat, plokkflöött, kitarri. Lisaks pillitunnile toimusid laulu-mängu-, ansambli- muusika kuulamise- ja käsitöötunnid. Lapsed õppisid käsitöötunnis söega joonistamist, savist voolimist ja paberi tegemist. Õpetajateks olid Cätlin Jaago, Elo Kalda, Janika Vaniko Viljandi Kultuurikolledžist, Sven Reitel G. Otsa Muusikakoolist, Marje Reimund ja Jüri Metssalu Raplast, Kadri Mägi Rakvere Muusikakoolist ja Margit Kuhi. Ühistel lõkkeõhtutel mängiti koos pilli, lauldi ja tantsiti. Laagris käisid külas Piret Päär, perekond Ehinid ja Sirje Pent. Laager lõppes eduka kontserdiga, kus esinesid kõik õpilased ja õpetajad. See laager pani aluse uuele laagritraditsioonile Rapla maakonnas.

Tore laager ole! Tore oli koos mängida! Tiit Vigalast

Minu arust oli see laager viimase peal! Ma tahaksin siia ka järgmine aasat tulla!!! Lisandra Märjamaalt

Mulle meeldisid väga siinsed inimesed ja eriti meeldisid mulle õpetajad, kes ei läinud igast asjast närvi. See laager jättis ilusa märgi minu ellu. Veronika Juurust

Mulle meeldis kõik peale selle, et pillitunnid olid liiga lühikesed. Oleks võinud olla vähemalt 1 h. Aga siiski oli tore. Liina Vigalast

Laager oli väga tore. Siin sai palju uusi sõpru. Sain uut pilli õppida ja süüa sai korralikult. Ainult söögi sees oli vastik liha. Laager võiks pikem olla. Juss Kohilast



Raplamaa II laste ja noorte pärimusmuusikalaager 17.-21.03. 2002

17.-21. märtsini 2002. aastal toimus Kumma külas, Kandlekojas, Raplamaa II laste ja noorte pärimusmuusikalaager. Laagris said kokku 21 noort (10-18 a.) Märjamaalt, Kohilast, Raplast, Kaereperest, Juurust ja Vigalast.

Algul kahtlesin, kas tulla või mitte, sest kõik olid võõrad ja rahvamuusikast ei osanud ma ka midagi arvata. Ma ei kahetse, et siia tulin, sest vaatamata mõnedele ebamugavustele, oli kõik õudselt tore. See laager erineb teistest paljuski, siinsed inimesed on nagu kõik ühe huviga, võib-olla seepärast ongi üldine õhkkond mõnusam. Loodan, et osalen neis laagrites edaspidigi! Terje, 16 a., Juurust

Algul tunduds kõik sünge – kodust eemalolek, ühes toas vähese ruumi jagamine. Nüüd viimasel päeval tekitab kurbust pigem see, et meie tore ja rõõmsameelne seltskond laiali valgub. Isegi sellise kurva ilmaga püsis tuju rõõmsana ja õpetajad olid viimase peal: kannatlikud, sõbralikud ja toredad. Maris, 18 a., Raplast

See laager jättis isegi sügavama märgi, kui eelmine. Mind võlus see koht, kus laager toimus, sest siin valitseb selline rahu ja vaikus. Puud sahisesid tuules ja päike kohati luges mõtteid. Ma sain pilitundidest palju juurde… Kiitus õpetajatele: nende abivalmile suhtumisele ja kanntlikkusele. Ma ei oleks isegi arvanud, et see koosseis (ükskõik millises kohas) võib mõjutada ilma ja teisi olusid, sest meie laheda suhtumisega ei lasknud häirida end millestki. Õnnestumisi oli palju ja raskused tegid meid ühtsemaks ja tugevamaks. Ilus kogemus ja tore laager! Veronika, 14 a., Juurust

Pilliõpetajad olid Elo Kalda, Sven Reitel, Kadri Mägi, Janika Vaniko, Koidu Archipova ja Margit Kuhi. Õpetajate nakatav eeskuju mõjus ka lastele, kes ühistel pillimängu- ja lauluõhtutel musitseerisid koos ja tundsid sellest rõõmu. Pärimusmuusika oma lihtsuses võlus ja liitis kõiki. Käelises tegevuses vilditi kõikvõimalikke asju – pallid, mütsid, kotid, pildid. Viltimisega puututi kokku esmakordselt ja sellest sai laagri popim tund.

Pärimusmuusikalaagris on väljakujunenud traditsioon, kutsuda külla huvitavaid inimesi pärimusmuusika ja –kultuuri maailmast. Sel korral oli meil külas Kairi Leivo, kes rääkis enda jõudmisest regilaulude ja torupilli juurde.

Õudselt kift oli ! Võib öelda, et algul ei saa vedama, pärast pidama. Mida lõpu poole, seda ägedam. See on traditsioon, mida tuleks hoida! Laidi, 18 a., Kaereperest



Raplamaa III laste ja noorte pärimusmuusikalaager 18.-24.08. 2002

Suve lõpus saime siis jälle kokku – 50 huvilist, kellest osa tahtis õppida ja osa õpetada.
39 last (7-18 aastased) Raplamaa eri paigust ja lisaks mõni Viljandist, Tartust, Tallinnast ja Arukülast. Õpetajad olid samad, kes eelmistes laagrites, kuid lisandusid veel Tuule Kann ja Meelika Hainsoo.

      

Laagri parimad osad on hommikuring ja õhtune koosviibimine. On tore vaadata teiste uniseid nägusid, mis on täis ootusärevust. Kõigil on midagi laagrilt oodata, kes uusi sõpru, kes pillide selgeksõppimist. Ma usun, et kui laager kord läbi saab (kahjuks), on kõigil südames rõõm ja rahulolu. Villu Juurust, 18.a.

Hästi häge laager, saab teha täpselt seda, mida igatsend… Seltkond ja olemine on täpselt selline, nagu selle ise lood. Ilus suve lõpetus … Helen Märjamaalt, 16a.

Mulle meelis see, et kõik on toredad ja rõõmsad ja sõbralikud. Õpetajad on toredad ja kõik lood on toredad. Ursel Kodilast, 7a.

Laager oli väga tore, selline laager lisab inimestele jõudu ja indu elus edasi liikuda eesmärkida poole, mis esmapilgul tunduvad rasked ning võimatud. Inimene suudab kõike, kui asjasse piisavalt pühenduda. Elu – see on üks suur pillimäng. Suured tänud õpetajatele, kes õpetasid meid elama. Villu Juurust, 18 a.



Raplamaa IV laste ja noorte pärimusmuusikalaager 3.-9. august 2003

Tore on avastada uusi kohti, kus olla ja pilli mängida. Valgu mõis võttis meid vastu mõnusa maja ja hiigelsuure pargiga, kus kasvasid vanad, paarisaja aasta vanused puud. Seekord oli palju uusi nägusid, kes olid tulnud Tartust, Hiiumaalt, Tallinnast. Kokku sai meid 43 õppurit ja 13 õpetajat. Õpetajadest oli uued Astrid Böning, kes tuli oma õpilastega Hiiumaalt, Krstjan Priks, Kaidi Langei, Maarika Suurkivi ja Marje Reimund, kes ka esimeses laagris oli. Sel laagris oli meil uus tund - rütmiring, mida viis läbi Krstjan Priks.

Või, et siis laager…see laager on täitsa võrratu. Olen rahul teadmistega, mida sain kitarri tunnist. Õpetaja Astrid oli mega lahe, lihtsalt parim. Kogu seltskond on lahe. Indrek, sest ta mängib väga hästi kitarri, Mart A. sellepärast, et ta on musklis kandlemängija, Lauri, sest ta on paadunud jalkamees, Hannes ja Ruudi on lihtsalt väga sõbralikud noormehed. Keio laulab lõukese häälega ja Jürgen on lihtsalt naljakas mees. Ja Maili ja Maris ning teised toakaaslased on lihtsalt väga toredad. Pärimusmusa 2003 RUULIB!
        Mari Tammar

Väha lahe õhkkond siin ja tõesti vahva laager :) Rütmiringid olid kõva sõna :)
        Anna-Liisa Luik

Laager...See laager läheb iga aasta paremaks ja paremaks...oleme õnnelikud, et me sellest laagrist osa oleme saanud…. Suvi ilma seele laagrita ei oleks mõeldav…Kohavahetus on laagrile hästi mõjunud - vanadel käijatel oli jälle mida avastada, uutel oli niisama põnev. Õpetajad olid hästi mõnusad ja kõik koos moodustasime ühe suure ja õnneliku pere, kellest lahkuminek teeb õnnetuks. Kõik hea saab kord otsa selleks, et saaks tulla uus ja veel parem.
        Helen, Tiina, Stella